Vulkaanid
Kivimid maakera sees on suure kuumuse ja kõrge rõhu tõttu vedelas olekus. Seda kivimite sulamassi nim. magmaks. Mõnedes maakera paikades on maakoor suhteliselt nõrk ja õhuke. Magma avaldab maakoorele survet ja võib isegi tungida läbi nõrgenenud kivimikihtide maapinnale. Seda nim. vulkaanipurskeks ja väljavoolavat sulakivimit laavaks. Vulkaanipurskega võivad kaasneda kõrvulukustavad plahvatused, mürin ja maavärinad. Kõrgele paiskuvad gaasi- ja tuhapilved katavad taeva. Tulemäe tipus möllavad hiiglaslikud tuleleegid. Hõõguv laava voolab nagu tulejõgi mööda mäenõlvu alla ja hävitab kõik, mis ette jääb. Purske ajal paiskub vulkaanist välja tuhandeid tonne tuhka ja kivimeid, mis sajab alla ja katab ümbruskonna kilomeetrite ulatuses. Vulkaanikuhik ehk vulkaaniline mägi koosneb eelnevate pursete ajal kuhjunud laavast, tuhast ja kividest. Mäe tipus asuvat ava nim. kraatriks. Sügaval maakoores asuv magmakolle on kraatriga ühenduses lõõri abil. Lõõri mööda liigub magma maapinnale. Maapinnale jõudnud magmat nim. laavaks. Vulkaanipurske põhjuseks on kuumus ja rõhk. Magmakoldes tekib väga kõrge rõhk, sest magma ei mahu enam magmakoldesse ära ja hakkab otsima teed väljapääsu - lõõri suunas. Gaasid, tuhk ja laava võivad kraatrist väljuda ka rahulikult. Enamasti on aga lõõr ummistunud  ja gaasid lükkavad takistuse suure jõuga eemale nagu eelnevalt loksutatud limonaadipudelilt korgi.                                                                               test
Koostatud Loodusõp. IV klassile 2001 "Koolibri" põhjal