Inimese välisehitus sarnaneb maismaal elavate selgroogsete loomade välisehitusega. Kõigi nende keha jaguneb mitmeks osaks - pea, kael, kere ja kaks paari jäsemeid. Inimene kuulub imetajate hulka. Imetaja järglased arenevad emakas. Imetajad sünnitavad poegi ja imetavad neid piimaga. Inimese kehal on lühikesed ja hõredalt paiknevad karvad, mis ometi meenutavad teiste imetajate karvkatet. Nahas on arvukalt higi- ja rasunäärmeid. Inimeste kuulumist imetajate hulka tõendavad ka kõrvalestad, hammaste ehitus ja küüned. Inimese ja teiste imetajate siseelundid on samuti sarnased. Need kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on üksteise suhtes kehas samamoodi paigutatud. Imetajatest kõige enam sarnanevad inimestega ahvid, eriti inimahvid. Inimene ei ole arenenud ahvist. Inimesel on ahvidega ühine eellane. Inimese tunnused on püstine asend, käed vabad, suur aju, mälu, mõtlemis- ja õppimisvõime, keel ja kõne. Kõik inimesed maakeral kuuluvad ühte ja samasse liiki. Selle liigi ladinakeelne nimetus on Homo sapiens, mis tähendab tõlkes pärisinimene ehk tark inimene.