ELUNDKONNAD

Elundkond on organismi osa. Elundkonda kuuluvad sarnase ülesandega elundid.
Nahk katab ja kaitseb inimese keha. Puhas ja terve nahk kaitseb organismi. Enamik nahast on kaetud õhukeste ja hõredate karvadega. Nahas olevad higinäärmed eritavad higi, mis jahutab keha. Higiga koos väljuvad kehast ka liigne vesi ja soolad. Rasunäärmed eritavad rasu, mis muudab naha elastsemaks. Nahaalune rasvakiht aitab inimese kehal soojust hoida. Silmad, kõrvad, nina, keel ja anhk on meeleelundid, mille abil suhtlevad inimesed üksteisega ja saavad teavet ümbrusest. Meeleelundites olevad närvirakud võtavad ärrituse vastu ja saadavad mööda närve peaajusse. Alles peaaju abil saab inimene aru, mida ta tegelikult nägi, kuulis, maitses, haistis või puudutas. Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid. Luustiku keskne osa on selgroog. Selgroo külge kinnituvad kolju, roided, vaagen ning käte ja jalgade luud. Kolju kaitseb peaaju, rinnakorv aga südant ja kopse. Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Lihased liigutavad liigeseid. Süda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnaõõnes. Süda on nagu väsimatu töötav pump, mis paneb vere mööda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Süda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Rinnaõõnes asuvad kopsud. Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse, sealt hingetorusse, kahte kopsutorusse ja kopsudesse. Sissehingamise ajal tungib õhus olev hapnik läbi kapillaaride verre. Tähtsaim hingamislihas on vahelihas, mis paikneb rinnaõõne ja kõhuõõne vahel. Hingamine on rakkude varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamine. Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Seedeelundkonda kuuluvad suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel, süljenäärmed, maks kõhunääre. Seedekanalis toimub toidu seedimine seedemahla abil. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepõis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Närvisüsteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hästi kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust väljuvad närvid. Need ulatuvad kõikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Närvisüsteemi abil reageerib inimene kõigele, mis teda ümbritseb. Hormoonid mõjutavad vere kaudu erinevate elundite tööd. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koostöö.