pilt
ELU   MAAL
(organismide mitmekesisus)
ÕPPEMATERJAL IVKLASSILE
(Koolibri 2003
4. kl õpiku põhjal)

koostanud Tuuli Koitjärv
Pärnu Vanalinna Põhikoolist
ik ÕPILASE TÖÖLEHT
ik ENESEKONTROLL
ik MIKROSKOOP (joonis)
ik VIRTUAALNE MIKROSKOOP 1
ik VIRTUAALNE MIKROSKOOP 2
ik VIRTUAALNE MIKROSKOOP 3

    Elusolendeid ehk organisme on igasuguseid. Neid on väikesi ja suuri, taimi ja loomi, seeni ja baktereid, vees ja maismaal elavaid. Inimene on samuti organism. Kõik nad on arenenud väga ammu elanud organismidest. Tegelikult ei teagi keegi täpselt, kui palju erineva ehituse, kuju ja eluviisiga organismide liike Maal elab. Teadlased arvavad, et liike võib olla kokku üle 3 miljoni ja sealhulgas Eestis üle 40 000. Organismid elavad mullas, maismaal, vees ja õhus ning isegi meie kehal ja keha sees. Osa organisme on nii väikesed, et palja ilmaga neid ei näe. Organismid elavad neile kõige sobivamates elupaikades. Suured linnud lendavad kui 5 km kõrgusele. Veelgi kõrgemal on leitud hõljumas mitmesuguste taimede seemneid. Organisme on ka kuni 11 km sügavusel ookeanipõhjas.
    Organismide paremini tundma õppimiseks rühmitab inimene neid iseloomulike tunnuste järgi. Rühmitada võib rakkude arvu järgi. Ühest rakust koosnevad organismid on ainuraksed. Paljudest rakkudest koosnevad organismid on hulkraksed. Tänapäeval on üldlevinud organismide jaotamine viide suurde rühma. Need rühmad on: taimed, loomad, seened, bakterid ja vetikad koos paljude ainuraksete organismidega. Ainuraksed on väga väikesed ja palja silmaga neid ei näe. Ainuraksete vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. Ainuraksete kuju ja ehitus sõltub eluviisist. Ainurakseid leidub meredes, mageveekogudes ja mullas. Paljud ainuraksed elavad inimese organismis. Mõned ainuraksed organismid võivad põhjustada haigusi. Pesemata kätega või pesemata puu- ja köögivilja süües võib haigestuda düsenteeriasse. Võõrast kassi silitades võib saada tema karvadelt ainurakse, mis põhjustab samuti rasket haigust. Vaatamata väikestele mõõtmetele sarnanevad ainuraksed oma eluviisilt suuremate loomadega. Nad püüavad ja söövad endast väiksemaid, liiguvad ringi, tunnevad valgust ja soojust.
    Ainurakse organismi üks rakk peab ise tegema kõik selleks, et ainurakne elus püsiks. Hulkraksel organismil on aga rakkude vahel tööjaotus. Ühed rakurühmad sooritavad liigutusi, teised võtavad vastu toiduaineid, kolmandad kaitsevad organisme jne. Erisuguste ülesannete täitmiseks on hulkrakse organismi rakud erineva suuruse ja kujuga. Hulkrakse organismi mitte ükski rakk ei saa elada ilma teiste rakkude abita. Kui mõni rakurühm lakkab töötamast, kannatab selle all kogu hulkrakne organism ja ta võib koguni surra.
    Ükski organism ei ela igavesti. Seetõttu on oluline, et nad saavad järeltulijaid- organismid paljunevad. Noored järglased kasvavad ja arenevad. Kõik organismid vajavad kasvamiseks ja arenemiseks toitu ning elutegevuseks õhku. Organismid hingavad. Kõik organismid reageerivad keskkonnatingimustele. Näiteks külmade ilmade saabudes langetavad lehtpuud oma lehed või paljud lilled pööravad oma õied päikese poole.