Võõrnimest tulnud mõisted

Võõrnimedest on tulnud keelde palju mõisteid, mida kirjutatakse häälduspäraselt nagu võõrsõnu ja väikese tähega nagu teisigi pärisnimedest saadud tuletisi.

Nt darvinism (Darwin), diisel (Diesel), gobelään (Gobelin), njuuton (Newton), oom (Ohm), robinsonaad (Robinson) sadism (Sade).

Võõrnimetuletised

Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata.

Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik,

hollywoodlik, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane,

aristotellus (Aristotel/es+lus), schopenhauerlus, freudism,

thatcherist, kuperjanovlane.

Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri, kui

• kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane < Bordeaux [bordo·], cannes'lane < Cannes [kann], cézanne'lik < Cézanne [seza·n], poe'lik < Poe [pou], rabelais'lik < Rabelais [rable·];
• ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, scott'lik, thomas-mann'lik, bonn'lane. Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt'lik, artur-kapp'lik, rumm'lane (aga tallinlane, tallinlanna nagu linlane, linlanna).

Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane, jeanne-d'arclik, jack-londonlik, brigitte-bardot'lik, colas-breugnonlik.

Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud.

Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther).