Asesõnad
|
|
Asesõnu kasutatakse nimi-, omadus- ja arvsõnade asendajaina, kindla tähenduse saavad nad lauses. |
Asesõnade olemus
|
|
Tähenduselt on asesõnad teiste iseseisvate sõnadega võrreldes "tühjema", ebamäärasema sisuga. Võrdle:
nimisõna mees - asesõna tema, ta, see;
omadussõna punane - asesõna selline, niisugune;
arvsõna neli, neljas - asesõna mitu, mõni, mitmes.
Tähenduse järgi jagunevad asesõnad 8 liiki.
Asesõnade
liigid
| Liik | Näide | Küsimus |
|---|---|---|
| Isikulised asesõnad |
mina (ma), meie (me), sina (sa), teie (te, tema (ta), nemad (nad). |
kes?, kelle? jne kõigis käändeis |
| Enesekohased asesõnad | enese ~ enda, iseenese ~ iseenda, oma. | kes?, kelle? jne |
| Vastastikused asesõnad | üksteise, teineteise. | kes?, kelle? jne |
| Näitavad asesõnad | see, too,
sama, seesama, toosama, teine, muu.
niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline Õigekeelsus |
kes?, kelle? jne mis?, mille?jne missugune?, missuguse? jne |
| Küsivad-siduvad asesõnad | kes, mis, kumb, missugune, milline, misuke (kõnek), mitu, mitmes, mitmendik | |
| Määratlevad asesõnad | ise,
oma, iga, igaüks, igamees, kõik, mõlemad, kumbki,
emb-kumb, kogu, terve.
Märkus.kogu on muutumatu sõna, terve käändub, st (meelde) kogu eluks, tervest linnast (otsinud). |
kes?, mis?, missugune? jne |
| Umbmäärased asesõnad | keegi, miski, mingi, mingisugune, miskisugune, ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud, üks, teine. | kes?, mis?, missugune?, mitu? |
| Omastavad asesõnad | oma, enese ~ enda, omaenese ~ omaenda, iseoma, iseenese ~ iseenda. | kelle? jne |
Lauses võivad asesõnad esineda mingis käändes, vastavalt sellele muutub ka küsimus, alates nimetavast käändest (kes?, mis?) ja lõpetades kaasaütlevaga (kellega?, millega).
 Sõnade
keegi, miski, kumbki käänamisel
tuleb meeles pidada, et liide -gi ja -ki on
alati käändelõpu järel, st sõna lõpus.
|
 |