Tegusõnad

Tegusõnad muutuvad pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ja väljendavad tegevust. Muutmist nimetatakse pööramiseks ja saadud vormid on pöördelised vormid.

Teatud tegusõnavorme saab käänata ja neid nimetatakse käändelisteks vormideks.

 
Pöördelisi vorme
Käändelised vormid

 

(ma) õpin, (sa) õpid, (ta) õpib...

õppisin, õppisid, õpib...

olen, on, oli õppinud

õpitakse, õpiti, õpitavat ...

 

ma-tegevusnime käänded - õppima, õppimas, õppimast, õppimaks, õppimata;

da-tegevusnime kääne - õppides;

kesksõnade käänded - õppiv (poiss), õppiva (poisi), õppivat (poissi), õppivasse (poisisse)...; õpitav (aine), õpitavasse (ainesse)...;

nud- ja tud kesksõnad - õppinud, õpitud.
  • kirjutatatakse alati lahku,
  • esinevad lauses öeldisena.

 

 

  • vahel kirjutatakse abisõnadega kokku,
  • pole lauses öeldiseks.

 

 

Liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnad

Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks.

Lihttegusõnad koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, koosnema, põgenema, varjama, varjuma, logelema.

Liittegusõnad koosnevad kahest erinevast tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt alakoormama, siirdistutama, ristküsitlema, külmsuitsutama. Liittegusõna osade järjekord ei muutu, nt Ta alakoormas, siirdistutas, ristküsitles, külmsuitsutas. Liittegusõnu on eesti keeles suhteliselt vähe.

Ühendtegusõnad koosnevad kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast, nt alla andma, maha magama, otsa saama, üle elama. Nad ei pruugi lauses alati kõrvuti esineda ja abisõna võib esineda nii ees kui järel, nt Poiss hindas oma võimeid üle. Jälle oli Malle ühe mure üle elanud.

Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja käändsõnast, nt silma hakkama, jalga laskma, korrale kutsuma, kindlaks tegema, omaks võtma. Mõned väljendtegusõnad võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, nt ajast ja arust olema, ühist keelt leidma.

Tagasi