Võõrsõnade õigekeelsus

Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus:

• g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos;

• võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tušš;

• pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett;

• võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt

Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele.

foogt - feodaalaegne kõrgem haldusametnik

lornjett - varrega prillid