Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt

1

 

 Sulghäälik sõna sees

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.

Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).

Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel).

g, b, d helitu hääliku kõrval

Liite ees	Muutevormides	Võõrsõnades
jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, tulebki, sulgki, vangki jt	sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, selgroog/ne - selgroog/se, jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral: rg : rk - ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb: lp - hõlbus:hõlpsa.	asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster

Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades.