Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
|
|
Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Häälda õigesti (st jälgi hoolega, et hääldaksid ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jäta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus.
|
samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett - baleriin. |
Erand Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt
asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, mus, sus, tas, ses, tos, kes, mis;
abisõnades: jah, aitäh, ah, oh, noh, säh, kah, tohoh, et, ja (sidesõna), ju, ka;
Sulghäälikutel ja f ning š-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri.
| 1, 2 |