|
|
Nt Emmaste vald, Tartu linn, Taani Kuninga aed, Saja Hobuse puu, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju;
Kolm Õde, Padise klooster, Tuhande Samba saal;
Põhjamaad (Norra,
Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi). põhjamaad kirjutatakse
siis, kui mõedakse vastandit sõnale lõunamaad. Erandlik
on araabia maad (araablaste alad nt. Saudi-Araabia, Iraak, Maroko),
seetõttu ka araabia number. ![]()
Kaksiknimed
Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust.
|
Sidekriipsuga kirjutatakse muutumatu täiendosa |
Lahku kirjutatakse käänduv täiendosa |
|
Vana-Vändra (Vana-Vändras),
Lõuna-Eesti, Ees-India, Uus-Lõuna-Wales. Erandid Suurbritannia, Valgevene.
|
Väike Emajõgi (Väikesel Emajõel), Suur Emajõgi, Suur Tütarsaar, Suur Soolajärv (USAs). |
Kujundlikud nimed
Kohtade ümberütlevad
nimetused (metafoorsed
nimed) kirjutatakse väikese
algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva
päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal
(Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander
(Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp
(Atlandi ookean).
Mõnda
hüüdnimestunud nimetust ( st neid kasutatakse nimena) võib
ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander,
Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn.
Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised
nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena.
Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega:
Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe.
Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja keelte nimetused kirjutatakse väikese algustahega. Vt Kohanimi sõnaühendis
| 1, 2 |