|
Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on
Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. |
|
|
Põhjus
|
Tingimused
|
Näited
|
|---|---|---|
|
Tähendus
Kirjutamisviisi määrab tähendus. |
mõiste - kokku kirjutades tekib teine tähendus | (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - lapse põlv( oli kriimustatud); väikemees (laps)- väike mees(väikest kasvu mees); ülepea (üldse) - üle pea(peast üle); kolm nurka - (täisnurkne) kolmnurk; |
| Piltlik väljend, st ülekantud tähendus kirjutatakse kokku, otsene lahku | väljapaistev teadlane - välja paistev niidiots; silmapaistev kunstnik - silma paistev valgus; naised läksid oma meeste asju ajama -- mehed läksid oma meesteasju ajama; | |
|
Lause sisu määrab kirjutamisviisi(nn kontekstireegel) |
iga erakonna
liige -- iga erakonnaliige; suur puuleht
- suure puu leht; |
|
|
Traditsioon
Kirjutamisviisi määrab väljakujunenud traditsioon. |
Teatud arvsõnad kirjutatakse kokku. Reeglid | viiskümmend,
viissada - viis tuhat, viis miljonit;
|
| Teatud kohanimedes kirjutatakse nimetused lahku (tänav, plats jm) | Lossi plats
7 - lossiplatsi ümbrus Raadi park - Hirvepark |
|
|
Vorm Kirjutamisviisi määrab grammatiline vorm. |
Kokku kirjutatakse alati
|
kuldkett, laudlina, mispuhul, lumivalge, raudkapp, raudbetoondetail, põldmari;
|
|
||
|
möödunudsügisene, omavalitsustevaheline, kaheksateistkümneaastane. |
Kokku- ja lahkukirjutamisel on palju nüansse, täpsem reeglistik põhineb sõnaliikidel.