Sellesse kevadesse jääb kaks vägagi suurt kirjandus üritust Eestis, ehk koguni kõigi aegade suurimad. [?] Kõige pealt oli Tartus Jüri Talveti organiseeritud groteski seminar, seejärel Tallinnas Mati Sirkli eest vedamisel toimunud konverents "Kirjanik turul". [?] .

Muusikud kutsuvad külla maailma säravamaid tähti, käivad ise võidukalt laias maailmas, on end lauldes, dirigeerides ja komponeerides teinud kõige kuulsamateks eestlasteks. Ega kunstnikudki neist palju maha jää. Miks siis kirjanikud ei võiks? Teadagi - keele barjäär [?] . Muusikust ja kunstnikust saab aru nii prantslane kui ameeriklane, kirjaniku toodang vajab vahendamist. Nõnda oligi viimase ette võtmisega seotud tõlkijate seminar, mis kahtlemata oli strateegiliselt õige samm [?]. Kui juba turg, siis olgu see sise maisest avaram [?]. Õige turu majandus ei salli takistusi, õige kaup ületab oma teel barjäärid. [?] Olgugi et vaevaliselt, aga ületab siiski.
Estofiilid, tõlkijad
Maa ilmas on kenasid inimesi, estofiile, kes tõlgivad eesti kirjandust oma maa keelde [?]. Neid on paar kümmend, nemad on meie kultuuri suur saadikuiks [?] . Mõned neist on pärit olult eestlased või eesti maalased, teised on ehtsad norralased, venelased, lätlased, soomlased, grusiinlased, bulgaarlased. [?]
Kirjandus professor ja tõlkija Cornelius Hasselblatt annab Hamburgis välja isegi eesti teemalist ja eesti meelset ajakirja. [?] Ivo Iliste on koos abi kaasaga tõlkinud rootsi keelde pea aegu kogu Jaan Krossi loomingu ning kui seeläbi peaks Eesti kunagi oma esimese Nobeli preemia saama, siis suuremat teenet meie maale oleks raske ette kujutadagi. [?]. Kuidas ikka rünnata riiki, mille kodanikuks on Nobeli kirjandus preemia laureaat? [?] Moraalne võim on tihtilugu tankidest üle.
Tõlkimine tõstab autoriteeti
Meie kirjanduse tõlkimine võõr keeltesse tõstab kirjanduse ja kirjanike sise maistki autoriteeti. [?] Mammona ikkes kultuuri kauge pürjelgi nõustub riigi raha koti suud avama tõlgitava kirjanduse toetuseks, nõnda on tõlkimisest kasu neilegi kirjanikele, kelle loomingut ei ole tõlgitud. [?]
Esitame nüüd küsimuse: kellele läheb vaja meie kultuuri tutvustust välis maal? [?] Kas näiteks Saksa riigile on tarvis Cornelius Hasselblati aja kirja? [?] Ei. Või õige pisut-pisut. Meile aga küll, meile on see koguni väga tähtis. Ja järelikult peame meie hoolitsema, et selle ilmumine ei jääks seisma.
Seminaril kuulsime, et Eesti taas iseseisvumine on huvi meie kirjanduse vastu kasvatanud ja tõlgitavate teoste hulk on vastu pidiselt pessimistlikele prognoosidele hoopis suurenenud. [?] Siiski võib oletada, et eesti kirjanduse ümber panemisega ei jõua Lääne keskmise elu standardini. [?] Kui meie riik vähegi kosub, peame hakkama andma stipendiume meie kirjanduse tõlkijailegi.

"Kirjanik turul2
Olev Remsu