Tööleht

• erista nime ja nimetust (liigisõna);
• jälgi, kas esimene sõna käändub (võõraste nimede puhul tuleb abi otsida teatmeteostest, eelkõige Õigekeelsussõnaraamatust)

Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm.

• iseseisva kohanimena esinev esiosa, nt Peipsi järv = Peipsi, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri;

• iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi;  

• omadussõnaline käänduv esiosa, nt Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt);

• omadussõnaline mittekäänduv esiosa või omadussõnatüvi, nt Suursaar (Suursaarel), Pühajärv (Pühajärvel), Paljassaar (Paljassaarel); 

• Erand isikunimi liigisõnast maa, nt  Adélie maa, Baffini maa

• liigisõna maa, nt Novgorodimaa, Donimaa, Saksamaa, Madalmaad. Täpsemalt

• traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, maantee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu maantee.

• sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus, nt Uus-Meremaa, Kivi-Vigala, Põhja-Eesti, Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt.
• Erand Valgevene, Suurbritannia

1, 2