Untitled Document

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine

jälgi täiendsôna käänet,
mõista põhimõtet,
jäta meelde 3 pôhireeglit.

Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest.

Kokku		Lahku
Täiendsôna ainsuse nimetavas kirjutatakse järgnevaga vormipõhimõttel alati kokku (nt. kuldsõrmus*, lõpp*sõna).		Täiendsôna mitmuse omastavas kirjutatakse tavaliselt lahku (nt raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, ostude nimekiri). Erandid

Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus.

Täiendsôna ainsuse omastavas

Kokku	Lahku
täiendsõna väljendab liiki või laadi ja vastab küsimusele missugune (mis liiki? mis laadi? mis?) nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer; taskukell, seinakell, käekell, tornikell ...;	täiendsõna näitab kuuluvust, vastab küsimusele kelle? mille? nt naabri koer, poisi koer; ema kell, tädi kell, poja kell.
hulka ja kogu väljendavad ühendid nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild;	kui hulka ja kogu väljendava sõna täiendosa on liitsõna nt mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil.
mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, raamatukapp, suusabaas, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek.

Kokku

Lahku

täiendsõna väljendab liiki või laadi ja vastab küsimusele missugune (mis liiki? mis laadi? mis?)

nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer; taskukell, seinakell, käekell, tornikell ...;

täiendsõna näitab kuuluvust, vastab küsimusele kelle? mille?

nt naabri koer, poisi koer; ema kell, tädi kell, poja kell.

hulka ja kogu väljendavad ühendid nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild;

kui hulka ja kogu väljendava sõna täiendosa on liitsõna

nt mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil.

mitmusliku sisuga ainsuse omastav

nt tikutoos, raamatukapp, suusabaas, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek.

Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat).

Vt lisaks Täiendi môju

Teistes käänetes täiendsõnad

Môistereegli järgi kirjutatakse kokku ka mõnes muus käändes esinevaid täiendsônu, nt

sisseûtlev - ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek;
seesütlev - reaskülv, hädasolija;
seestütlev - peastarvutus;
alaleütlev - teeleminek;
alalütlev - seenelkäik, vetelpääste;
ilmaütlev - töötatööline, maatamees, peataolek jt.

Teo- ja tegijanimed

1, 2