Pandora laegas Geneetiliselt muundatud toitu kasvatab kogu maailm
, kuigi puuduvad vett pidavad
tõendid selle ohutuse kohta.
On pime süda öö.
Aga inimesed ei maga. Salaja hiilivad nad põldudele, et rebida sadade peo täite
kaupa maa seest
välja geneetiliselt muundatud nisukõrsi. Need inimesed on inglastest transgeneetilise toidu vastased
, keda hirmutavad geneetika senitundmata ohud. Jeremy Rifkini raamatus "Biotehnoloogia sajand" kirjeldatud trend võib saada
varsti reaalsuseks ka Eestis. TTÜ geeni tehnoloogia
professor Erkki Truve on veendunud, et ka Eestis peab hakkama kasvatama modifitseeritud geenidega tera vilja
. "Kõik meie põllu majanduse
jaoks olulised liigid on muundatavad," räägib Truve ja kinnitab, et nii saaks ilusti lahti meie taimi kimbutavatest seen haigustest.
"Samuti suureneks sissetoodud kultuuride, näiteks rapsi külma kindlus
." Ameerikas on aga hoopis teist sugused
probleemid. California ümbruse farmerid on tõsiselt mures, sest tahaksid peale muundatud puu villa
mõnele põllule külvata ka modifitseerimata taime. Kuid selle seemneid on juba pea aegu
võimatu hankida. Euro liidu
ametlik poliitika näeb ette
, et geneetiliselt modifitseeritud toidust meil pääsu pole. Ka ametnikud kinnitavad nagu ühest suust
, et muundatud toit käib läbi
kümnetest kontroll asutustest
ja on igatpidi tervisele ohutu. Pealegi on seda juba neli aastat söönud sajad miljonid
ameeriklased, ühegi teadaoleva kahjuliku kõrval mõjuta
. Uues Maailmas ja Hiinas ei peeta isegi oluliseks, et geneetiliselt muundatud toit vastavalt märgistatud oleks. "Ameerika toidu seadus
on umbes nii sama vana
kui põhiseadus," muigab TTÜ Toidu ainete
Instituudi professor Raivo Vokk. Ja kinnitab, et inimesel peab ikkagi olema võimalus valida traditsioonilise ja muundatud toidu vahel
. Meil kehtib selline määrus juba aasta aega
, kuid keskmises toidu poes
ringi vaadates
GMO-sildiga kaupu küll silma ei hakka. Vokk ütleb, et tema geeni toitu
süüa ei karda. Aga ei ole ka kindel selle ohutuses. "Neli aastat pole küllalt pikk
aeg, aru saamiseks
ei piisa inim põlvestki
," on Vokk veendunud. Mida me siis tegelikult sööme? Me kõik oleme kuulnud, et soja tooted
on tervisele väga head
. Aga kaugeltki kõik ei ole veel kuulnud, et Eestis kasutatakse Venemaalt toodud soja. Ja alles hiljuti avastasid eestlased labori kontrollis
, et see sama
soja on tegelikult Ameerika seemnetest kasvatatud ja geneetiliselt modifitseeritud. Venelased ärkasid liiga hilja
. Mis teha? Soja on üldse leidnud maailmas üha laialdasemat kasutust. Näiteks Suurbritannias sisaldab seda 60 protsenti müügilolevast toidust. Saiast ja laste pudingitest
krõpsude ja lasanjeni.
Kana omadustega kartul
/>Ja kuidas teile meeldib veel mõte, et tomatile on lisatud lesta kalast võetud külmumis vastast valku? Või et kartulis on kana geen, et tõsta mugula vastu pidavust haigustele? Ja et suitsetate sigaretti, mille tubakas on modifitseeritud hiina hamstri geenidega ? Tõeline Frankensteini toit, nagu Ameerika aja kirjandus selle ristinud on. "Kogu see debatt on puhtalt emotsionaalne, ütlen mina kui bioloog," raiub Truve. Mais 1999 selgus, et transgeneetilise maisi kasvatamine on saanud saatuslikuks Ameerika loodus sümbolile , kaunile monarh liblikale. Selles on nähtud esimest märki, et lisaks kinnitamata ohutusele võib geneetiline muundamine anda löögi ka maailma õrnale öko süsteemile.
Kahtlased tervislikud hommiku söögid
Konservatiivses Suurbritannias on euroliidu seisu kohast hoolimata kõva vastas rinne . Isegi prints Charles arvas, et modifitseeritud toidud peavad olema tervisele ohtlikud ja eba moraalsed . Ja tegi sellega peaminister Tony Blairile kõvasti pea valu - muundatud taimede kasvatamisest loobumine tähendaks, et Ühendatud Kuningriik jääks põllumajandus valdkonnas hädiseks sabas sörkijaks . Professor Erkki Truve nendib, et kui Eesti seda teed ei lähe, siis on meie põllumajandus mõne kümne aasta pärast täiesti konkurentsivõimetu. Praegu toodetakse Ameerikas 70-80 protsenti kogu maailma maisist, valdav osa sellest muidugi muudetud geenidega. Nii et võimalus, et me kordagi modifitseeritud müslit pole söönud, on üsna väike. Missugust maisi Eestis müüdavad cornflakesid sisaldavad, pakil märgitud ei ole.
Huupi tulistada pole mõtet
Kuigi vastav määrus kehtib juba aasta aega, ei ole suurem osa Eestis müüdavat geneetiliselt muundatud toitu märgistatud. Mida riigiasutused on ette võtnud? "Plaanis on teha kõige pealt seire, potentsiaalsed tooted üle vaadata ," räägib Veterinaar- ja Toiduameti toidu hügieeni osakonna pea spetsialist Maris Eigi.
Anne Prommik
"Inimkond geenitoidu katsejäneseks"
( Eesti Ekspress 25.01.2001)