Napoleon tahtis Vendôme'i väljakule püstitada ausammast oma vägitükkide meenutuseks juba 1800. aastal, kui ta oli alles esimese konsuli seisuses. Ta oli 1796-1797 edukalt sõdinud Itaalias ning ilmselt sellest tekkis mõte tuua Roomast ära Traianuse sammas. Õnneks jäi see vaid mõtteks.

Detsembris 1805 sai Napoleon võidu Austerlitzi lahingus. Kuu aja pärast alustati samba püstitamist. Esmalt kutsutigi seda Austerlitzi sambaks.

Algselt seisis samba tipus Napoleon Caesarina (skulptor A. Chaudet), kuid pärast keisri võimult eemaldamist see asendati. Pariisi Kommuuni ajal 1871 kisti sammas üleüldse maha. Tõsi, mõne aasta pärast pandi see jälle püsti ja tippu Napoleoni keisrikuju koopia.

Sammas on 44 meetrit kõrge. Väljast katab seda lahingustseene kujutav spiraalne reljeef.