Venemaal nimetatakse seda ka Aleksandri-stiiliks (tsaar Aleksander I järgi).
baluster - altpoolt pirnitaoliselt paisutatud lühike postike, sambake. Nendele toetuv käsipuu või rinnatis on balustraad. Kasutatakse näiteks rõdude ja palkonite avakülgedel, katuse servas.
basiilika (kr. k. 'kuningamaja') - ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone. Sammaste või piilaritega on see jaotatud kolmeks või enamaks lööviks. Kesklööv on külgmistest laiem ja kõrgem ning oma katusega. Basiilikaid ehitati antiikajal kohtu- ja turuhooneteks, hiljem kirikuteks.
büst - rinnakuju. Skulptuur, mis kujutab inimese pead ja ülakeha, kuid ilma käteta.
dekoor - eseme või ehitise pinnakaunistus.
dooria stiil - vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiil. Tekkis u. VII sajandil e.m.a.
eklektitsism - erinevaid stiile ühendav kunstilaad. Nii võib ühes teoses koos olla nt. renessansi, baroki kui ka gootika elemente. Selline stiilide segamine oli väga populaarne nt. 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses.
fassaad - ehitise esinduslik väliskülg. Harilikult on selleks esikülg, kus asub peasissekäik.
frontoon - ehitise esiküljel asuv madal ehisviil. See võis olla hoone kogu fassaadi või hooneosa (risaliidi) laiune, aga ka ainult akna või ukse kohal. Kuju järgi on neid mitmeid. Klassitsismi ajal oli valitsev kolmnurkfrontoon.
friis - hoone seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt. Tuntumad motiivid on akantus, palmett, meander, munavööt, hammas-, teemantfriis.
heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin.
ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas.
See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud.
interjöör - hoone sisemus, selle kujundus.
joonia stiil - vanakreeka ehitusstiil, mis kujunes 6. sajandil e.m.a. Joonia maakonnas. Hiljem on seda ohtralt jäljendatud.
kapiteel - samba pea. Samba, piilari või pilastri ülemine osa, millele toetub kaar, võlv või tala. Tavaliselt on see kaunistatud, kusjuures igal stiilil on omad tunnused.
karniis - S-kujulise ristlõikega horisontaalne ehisliist. Sama nime kannab ka antiikse samba üks osa.
katedraal - piiskoplik peakirik Prantsusmaal, Hispaanias, Suurbritannias. Saksamaal, Itaalias, ka Baltimaades on selle nimeks toomkirik.
kelpkatus - vasakul on kelp- ja paremal poolkelpkatus
konsool - seinapinnast eenduv tugi, millele toetub nt. katus, rõdu, skulptuur.
kvaader - täisnurkselt tahutud ehituskivi, puhtalt töödeldud
välispinnaga müürikivi.
liseen - pilastrisarnane kitsas püstine eenduv riba.
lukukivi - kivikaare osa, mis ühendab mõlemat kaarepoolt. On kaare nö üleval-keskel.
lööv - ruumiosad basiilikas. On nii piki-, kui ka põiklööve.
müüt - muistend jumalatest või kangelastest.
palazzo - palee. Jõukama linnarahva elamu Itaalias. Neid ehitati renessansi- ja barokiajastul.
palladionism - itaalia arhitekti A. Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik
ehituslaad. Eriti tuntav 17. sajandil Inglismaa ja Prantsusmaa arhitektuuris ning 18. sajandi II poolel
varaklassitsismis.
panteon - antiikajal kõigi jumalate tempel. Roomas on see ainus täielikult
säilinud Vana-Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Uuemal ajal ka rahvuse
suurmeeste mälestusele pühendatud ehitis
(Pariisi Pantéon).
paviljon - algselt kerge, väike, ajutine ehitis pargis vm. Barokkajastust eraldi katusega
omaette hooneosa fassaadi keskel või päris omaette ehitis.
piilar - võlvide toetamiseks kasutatav kandiline tugipost. Selle ristlõige
on neli- või kaheksanurkne, aga ka ristikujuline. Võrdle
pilastri ja
sambaga.
pilaster - seina pinnast esileulatuv nelinurkne sammas (seinapiilar), mida kasutatakse
nii seina tugevdamiseks kui ka kaunistusena. Vaata ka
piilar ja
sammas.
portaal - ehitise esinduslik, arhitektuuriliselt kujundatud peasissekäik.
portikus (lad. k. 'sammaskoda') - ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on
sammastik. Portikus oli oluline ehituselement antiikarhitektuuris, aga samuti alates
renessansiajastust kuni 19. sajandini. Sageli kaeti frontooniga.
Seda kasutati nii välis- kui ka sisekujunduses.
portree - üht inimest või gruppi kujutav maal või skulptuur (sh.
büst), kus taotletakse välist sarnasust, aga ka isikupära edasiandmist.
Klassitsismi ajal oli portree koos ajaloolise maaliga tähtsamad
maaliliigid.
propüleed - suur, monumentaalne väravehitis Vanas-Kreekas.
puto - lapsingel, tavaliselt mängleva alasti tiivulise poisikese kujutis.
reljeef - skulptuuriliik, kus figuurid või kaunistused on muust pinnast
kõrgemal või sügavamal. Selle vastandiks on ümarplastika ehk igast
küljest töödeldud kuju.
risaliit - eenduv fassaadiosa. Seda kasutati peamiselt barokk-arhitektuuris, kuid oli
üsna levinud veel varaklassitsismi ajalgi. Eristatakse kesk-, külg- ja nurkrisaliiti.
rotund - ringikujulise põhiplaaniga ehitis.
rustika - seinamüür, mis on tehtud tahumata esiküljega kantkividest e. kvaadritest. Seda kasutati
hoone soklikorusel ja nurkades ning portaalikujunduses. See muutis ehitise ilmekamaks, aga ka tugevamaks. Eriti
levinud oli teemantrustika. Klassitsismist alates hakati tahutud kive jäljendama nii krohvi abil kui ka
värvimise teel.
sammas, kolonn - ringikujulise ristlõikega püsttoend. Materjalina kasutatakse
kivi, puitu, metalli. Samba põhilised osad on baas, tüves, kapiteel. Tüves võib
olla mitmeti töödeldud: sile, püstvaokestega (kannelüür), spiraalselt
väänlev. Võrdle
piilari ja
pilastriga.
Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid.
sokkel - hoone alusmüüri maapealne osa. Klassitsistlikus arhitektuuris nimetatakse rikkaliku fassaadiga
peakorrusest allpool olevat korrust soklikorruseks. Viimane on sageli rustikaga kujundatud.
stukk - kipskrohv. Kipsi, lubja ja liiva kiiresti kivistuv segu.
Sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. See oli eriti populaarne
baroki ja klassitsismi ajastul.
terrakota - põletatud savi, sellest tehtud kujud ja esemed.
triumfikaar - Vanas-Roomas võidukaile väejuhtidele püstitatud auvärav.
Neid ehitati ka klassitsismiajal, eriti Prantsusmaal ja Venemaal.
trofeekimp - ehitise kaunistus, kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku
köidetud. See on pärit Vanast-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi
ajal.
veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil.
veneetsia aken - sammaste või postidega kolmeks jaotatud ülalt kaarjas aken. Kasutati küllaltki palju
kõrgklassitsismi perioodil.
võlv - kumer lagi, mida ei toeta laetalad ega sambad.