Carlo Rossi (1775-1849) oli itaalia päritolu vene arhitekt. 1802-1803 õppis ta Itaalias, 1804 määrati Peterburi klaasi- ja portselanitehaste kunstnikuks. Aastast 1809 töötas ta Moskvas ja Tveris ning 1815 Peterburis.

Rossi kavandatud ja loodud on mitmed uhked hooneteansamblid: Aleksander I emale pühendatud Jelagini palee ja park (1818-1822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (1819-1829), Mihhaili loss (1819-1825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828-1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku- ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (1828-1832).

Rossi töödele on iseloomulik suured mastaabid, paatoslikkus, mille puhul kompositsioon mõjub kohati ebaselge ja liigsete detailidega koormatuna. Sellele vaatamata loetakse teda vene kõrgklassitsismi tähtaimaks esindajaks.

Rossi on ka Eestimaaga seotud. Vanemas eas elas ta mõnda aega Tallinnas, sest ta abikaasa oli siitmailt pärit.