"... Kohati võib mõisaehituses hilisklassitsistliku arhitektuuri panust lugeda veelgi suuremaks kui 18. sajandi osa. Oma paraadliku iseloomu tõttu sobis klassitsism hästi luksust taotleva elulaadiga. Ajastu unistuslik ideaal harmooniast kõigis ja kõigile leidis ühe oma peamise väljenduse ümbritseva elukeskkonna allutamises universaalsetele arhitektuuri reeglitele. Mõjule pääsesid pidulikult ranged, klassikalisest sümmeetriatajust kantud lahendused. Varasema, suhteliselt maalilise, vormide ja masside liikuvust taotleva suuna asemel omandas tähtsuse ehituskehandi lineaarselt lakooniline esituslaad. Suhteliselt järsku kadusid laiad aknaraamistused, liseenid, risaliite eraldavad pilastrid. Asemele astusid horisontaaljaotust toonitavad suured siledad pinnad, lihtsad, kuid teravalt esile kerkivad karniisid, kogu fassaadi ühtlaselt jaotav akenderida. Senise, barokselt kõrge kelpkatuse asemele ilmus hoopiski madalam, antiiktempleid meenutav katusekuju. Mõisahoone muutus lossiks.

Mõisaarhitektuuri pea lahutamatuks koostisosaks sai jõulise aktsendina seinapinnal esile kerkiv sammasportikus. Sammastikuga hakati täiendama ka vanu, 18. sajandil ehitatud mõisamaju. Viimasega muudeti vaheldusrikkamaks otsafassaade, rühmitati tiibehitisi, sageli kasutati sambamotiivi ka siseruumides.

Kui eelneva sajandi lõpukümnetel oli tegemist mõisahoonetega, mis teatavale dekoorirohkusele vaatamata olid mahult üsna mõõdukad, siis nüüd hakkas ruumide arv hoones kasvama, ulatudes sageli kümnetesse. Senine kesktelje suhtes sümmeetriline plaanilahendus tegi läbi muudatusi asümmeetrilisuse suunas. Erandjuhul viis see isegi teatud vastuolu kujunemisele välis- ja sisearhitektuuri vahel.
(...)
Sõltuvalt Balti aadli üha tihenevatest sidemetest Venemaa metropolide Peterburi ja Moskvaga võib tõsta esile senise peamiselt saksa ehituskunsti mõju järkjärgulist asendumist vene klassitsistlike arhitektuuritraditsioonidega. Osaliselt lähtusid need ka ülevenemaaliselt kehtestatud tüüpfassaadide kogumikest.
(...)
Nii nagu varasemalgi perioodil, võib ka hilisklassitsistlikus mõisaarhitektuuris täheldada teatud rühmitumist maakondade ning veelgi kitsamate territoriaalsete jaotuste lõikes. Endiselt kuulub juhtpositsioon Harjumaale, mis kõige vahetumalt sai osa Tallinna arhitektuuri impulssidest."

Täpsemat infot mõnede mõsahoonete kohta saad vastavast kollektsioonist. See ei ole küll täielik, sest erinevail põhjusil on olulisemate mõisate piltidest puudu nt. Aaspere, Norra, Vihterpalu jvm.