Ivan Martos (1754-1835) oli vene skulptuuri üks silmapaistvam esindaja. 1764-1773 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, 1773-1779 oli Roomas. 1779 sai ta Peterburi KA õppejõuks, 1782 akadeemikuks ja 1794 professoriks. 1814 valiti ta selle asutuse rektoriks.

Martose loomeperiood oli päris pikk ja seetõttu on ta teoste seas nii vara- kui ka kõrgklassitsistlikke töid. Ta lõi mitmeid mälestussambaid ja hauakujusid (J. Kurakina; J. Gagarina, 1803).

19. sajandil tegeles ta peamiselt monumentaalskulptuuriga, kus kodanikupaatos ja ülevus olid ühendatud kujutatavate elulisusega. Nagu enamik tolle aja vene kujureid, oli ka tema seotud lossi- ja pargiansamblite kaunistamisega (purskkaev "Aktaion" Peterhofis).

Martose tuntuim teos on Minini ja Požarski mälestussammas Moskvas.