Antonio Canova (1757-1822) oli itaalia kujur, klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor.

Esialgse õpetuse sai ta kiviraidurist vanaisalt. Hiljem õppis ja töötas ta Veneetsias ning alates 1780. aastast Roomas.

Canova loomingu põhiosa moodustavad marmorkujud antiikmütoloogia teemadel ja kaasaegsete portreed. 16-aastaselt modelleeris ta oma esimese kuju "Eurydike", kolm aastat hiljem "Orpheuse". Mõlemad asuvad praegu Villa Falieris (Asolo, Itaalia). 1779 valmis skulptuurgrupp "Daidalos ja Ikaros".

Kui Canova varasem looming oli üsna rokokoolik, siis tema stiil muutus pärast Rooma jõudmist, pärast tutvumist antiikkunstiga ka Paestumis ja Pompejis. Canovast sai klassitsismi ideaalide - vormiselguse, lihtsuse, rahu ja tasakaalu kõige parem esindaja. Tema panus klassitsismi võidukäiku skulptuuris on võrreldav Davidi osaga maalikunstis.

Canova esimene tõeliselt klassitsistlik teos oli "Apollon kroonib ennast" (1781). Kuigi selleks ajaks olid teada-tuntud paljud antiikskulptuurid ja kunstnikud püüdsid neid jäljendada, siis sellel tööl ei olnud ühtki otsest eeskuju. Teos võitis konkursi, mille korraldas paavst Clement XIII vennapoeg don Recconizo. See oli Canova esimene samm kuulsusele. 1782 tegi ta skulptuuri "Theseus ja Minotauros" (Viin, Volksgarten). Järgnevate aastate töödest on kõige ulatuslikumad paavstide Clemens XIII ja Clemens XIV hauamonumendid.

1790. aastail ja järgmise aastasaja alguskümnendil oli Canova väga produktiivne. Mitmest tööst tegi ta paar-kolm koopiat või siis sama teema erinevat lahendust. 1793 valmis tal üks tuntumaid teoseid - "Amor ja Psyche". Kolme aasta pärast tegi ta samal teemal teisegi versiooni. 1796 valmis veel ka esimene "Hebe". 1795 alustas ta skulptuurigrupiga "Herakles ja Lichas". 1798 telliti hertsoginna Maria Christina monument Augustiinlaste kirikusse Viinis. 1800-1806 tegi ta jällegi mitu kuju teemal "Perseus Medusa maharaiutud peaga" (1800 Vatikani Muuseum, 1806 Metropolitan Museum of Art, New York).

1802 käis Canova Napoleoni kutsel Pariisis, kus ta modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri, samuti väiksemaid büste. Canova tegi mitmeid selle perekonna liikmete kujutisi. Neist kuulsaim on Napoleoni õe Paolina Borghese figuur puhkava Veenusena: "Venus Victrix".

1812 valmis skulptuur "Itaalia Veenus" (Venus Italica, Palazzo Pitti, Firenze).

Väga tulemuslikuks kujunes Canovale 1815. aasta. Valmis veel üks tuntuks saanud teos - "Kolm graatsiat" (sellestki on mitu koopiat). Pärast Napoleoni võimult eemaldamist saadeti Canova paavsti saadikuna Pariisi, et kätte saada kunstiaarded, mis keiser oli Itaaliast röövinud. Käik kujunes edukaks ja enamus varadest toodi tagasi.

1818 telliti Canovalt G. Washingtoni kuju USA Raleigh' linna. 1820 valmis tal üks viimaseid töid - "Ninfa dormiente" (London, Victoria and Albert Museum).