Vladimir Borovikovski (1757-1825) oli vene maalikunstnik. Tegelikult oli ta pärit Ukrainast, kasakaperest. Esimese õpetuse sai ta isalt ja onult, kes olid head ikoonimaalijad.

1788 lasi Katariina II ta Peterburi kutsuda ja Borovikovskist sai Levitski õpilane. Ta oli lähedaselt tuttav paljude vene kultuuritegelastega. 1795 sai ta Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks, 1802 aga KA nõunikuks.

Borovikovski oli andekas portretist. Talle meeldis inimesi kujutada vabas ja loomulikus olustikus, koduses interjööris. Kuid sellega kaasnes mõningane sentimentaalsus. Tema kuulsamaid töid (Arsenjeva portree, 1790-ndad, Lopuhhina portree, 1797) ei saa pidada klassitsistlikeks, kuna need on selleks liiga lüürilised, isegi kelmikad.

Klassitsismi mõju võib leida tema hilisemas loomingus, kus tunded on vaoshoitud ja inimeste ilmed rangemad. 1799 valmis kindral F. Borovski, 1800 tsaar Paul I paraadportree (Vene Muuseum) ja umbes 1801 A. Kurakini uhke portree. Samuti on klassikalist väärikust, õilsust leida sellistest töödest nagu "A. Bezborodko tütardega" (1803), "A. Labzina oma kasvandikuga" (1803), A. Konstantinovi (enne 1808) ja D. Troštšinski (1819) portreed.

1810-1811 maalis ta Kaasani kirikule. Elu lõpuaastail Borovikoski liitus vabamüürlastega ja tegeles peamiselt religioosse maaliga.