Sõnastik
a cappella - koorile; mitmehäälne vokaalmuusika ilma eraldi instrumentaalhäälteta
akustika - helinähtusi käsitlev füüsika haru
aleatoorika - tänapäevane kompositsioonitehnika, milles teose mingi parameeter (näiteks rütm, dünaamika, lõikude järjestus vms) jäetakse esitaja kujundada või (eriti kollektiivse esituse puhul) juhuse hooleks (alea - ladina k. 'täring')
atonaalsus - selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist
avamäng - uvertüür, lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos
bagatell - väike muusikapala
balalaika - kolmnurkse kõlakasti, pika sõrmlaua ja kolme keelega vene rahvapill, mida mängitakse sõrmedega või lipitsaga
ballett - tantsukunstile põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsus ja orkestrimuusikas
ballettmeister - balletilavastaja, lavatantsude seadja; ka balletitrupi juht
basso ostinato - pidevalt korduv bassimotiiv või bassiteema
bigband - mitmest pillirühmast koosnev suur jazzorkester
boolero - kolmeosalises taktimõõdus hispaania tants kastanjettide ja laulu saatel
burlesk - naljatlevat laadi instrumentaalpala
cantabile - laulvalt, meloodiliselt
capriccio - e. kapritšo, vaheldusrikka meeleoluga virtuoosne instrumentaalpala
chaconne - instrumentaalne variatsioonivorm pidevalt korduva bassiteemaga (basso ostinato); algselt pidulik hispaania tants
diatoonika - helisüsteem, mis moodustub ainult helistiku kõrgendamata või madaldamata põhihelidest
diatooniline - helistiku seitsmele (kõrgendamata või madaldamata) põhihelile tuginev
dodekafoonia - kaksteisthelimuusika, kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel; tekkis 20. sajandi alguses
dominiiklased - roomakatoliku mungaordu, nn. "jutlustavate vendade ordu" (ordo fratrum praedicatorum), asutati 1215. a., mängis suurt rolli katoliku usu levitamisel; Tallinnas tegutses juba 1229. aastal
duett - heliteos kahele häälele või ansambel kahest lauljast
duo - heliteos kahele pillile, kahest pillist koosnev ansambel
duur - mažoorhelistik
ekspressionism - vool 20. sajandi alguse kunstis ja muusikas; muusikas oli iseloomulik nihestatud hingeelu ja ängistuse teravdatud ja jõuline väljendamine; eriti levinud austria ja saksa muusikas
energico - energiliselt, otsusekindlalt
ettevalmistatud klaver - vastavalt helilooja soovile muudetud heliga klaver
etüüd - instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks; ka virtuoosne kontsertpala
faktuur - heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära
flamenko - (hisp flamenco) Andaluusia mustlaste tants ja laul
fonograaf - varaseim seade heli mehaaniliseks salvestamiseks ja taasesitamiseks (leiutaja Edison 1877. a.), kasutas helikandjana vaharulli
fugett - väike fuuga
fuuga - polüfoonilise muusika üks põhiline vorm, ülesehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes
glissando - heli sujuv libisemine ühelt astmelt teisele
gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne liturgiline laul
habaneera - Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants
harmoniseerimine - meloodiale akordilise saate kujundamine
hernhuutlus e. vennastekogudus - 1727. aastal Saksamaal (Herrnhutis) krahv Zinzendorfi toetusel algatatud pietistlik usuliikumine; mängis eriti tähtsat rolli Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja kultuurielus
heterofoonia - paljuhäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide üheaegsest kõlamisest
homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate
imitatsioon - meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt
impressionism - 1860.-70. aastate prantsuse kunstis sündinud vool, mis taotles isiklike ja hetkemeeleolust lähtuvaid muljete jäädvustamist; muusikas (19. ja 20. saj. vahetusel) seotud eriti eksootilisest ja rahvalikust muusikast mõjutatud otsingutega harmoonia ja kõlavärvi vallas
intonatsioon - täpsete helisuhete saavutamine laulmisel ja pillide häälestamisel; ka õige helivärvingu saavutamine häälestamisel
jesuiidid - roomakatoliku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts), asutatud 1534. a. Jesuiidid olid 16. sajandil vastureformatsiooni peamised toetajad, kes toetasid humanistlikku haridust, rajasid koole, edendasid teatritegevust ja mõjutasid oluliselt Euroopa poliitikat
juhtmotiiv - (sks Leitmotiv) korduv muusikaline kujund suuremas helitöös (eriti ooperis), mis tähistab mõnd tegelast, tegevuspaika, nähtust või ideed; eriti iseloomulik Richard Wagneri ooperitele
kaanon - mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse mingi reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest
kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika
kantaat - mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel
kantor - luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja (eriti 16.-18. sajandil)
Kantorei - kantori valikkoor, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor
kapell - instrumentaalansambel, väike orkester; algselt kirikukoor
katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat
keelpillikvartett - kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos
klaster - kobarakord, lähestikku paiknevate helide kooskõla
klaveriduo - ansambel kahest pianistist, kes mängivad ühel või kahel klaveril
klaveritrio - kammeransambel, kuhu kuuluvad klaver, viiul ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos
klaviir - orkestri- või vokaal-instrumentaalteose noodistus klaveriseades
kollaaž - tänapäevane kompositsioonitehnika, mis ühendab muusikalist materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast
konservatoorium - muusikakõrgkool; esimene uusaegne konservatoorium asutati 1795. a. Pariisis; tänapäeval (Põhjamaades) ka keskastme muusikakool
kontrapunkt - üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas
kontsert - ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile
kontsertiino - väike kontsert (teos soolopillile ja orkestrile)
kontsertmeister - orkestri esimene viiuldaja või mõne teise pillirühma esimängija
kooda (coda) - heliteose või selle osa lõpulõik
koraal - kirikulaul, katoliku kirikus ladinakeelne ühehäälne liturgiline koorilaul (cantus choralis), protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul
koraaliraamat - kirikulaulude kogu, mis sisaldab laulude viise koos neljahäälse seadega (tavaliselt ilma tekstideta); on mõeldud peamiselt organistile
koreograaf - tantsude looja ja tantsuetenduste seadja
kromaatiline - helistiku põhihelisid muutev (kõrgendav või madaldav)
kvartett - heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel
kvintett - heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel
lauleldus - Karl August Hermanni loodud sõna rahvaliku laulumängu kohta
lauluraamat - kirikulaulude tekstide kogu; harvemini on tekstidele lisatud ka laulude ühehäälsed viisid
libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus
liturgia - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus
live-elektroonika - elava ettekande kõla elektrooniline töötlemine ettekande ajal
Magnificat - "Maarja kiidulaul", ülistuslaul Uue Testamendi Luuka Evangeeliumi 1. peatükis (värss 46-55), õhtuse vespriteenistuse kohustuslik osa roomakatoliku kirikus
marimba e. marimbafon - puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline nuiakestega mängitav ksülofon masurka - hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus
menuett - vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus, esineb sageli ka sümfoonia või sonaadi osana
minimalism - (ingl minimal music) 1960. aastatel USA-s sündinud muusikastiil, mis kasutab lühikeste muusikaliste motiivide rohket kordamist; ka "korduste muusika" (repetitive music)
missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos
moll - minoorhelistik
motett - alates 15. sajandist vaimulik vokaalteos koorile või solistide ansamblile, alates 17. sajandist ka pillisaatega
multimeedia - heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus
neoklassitsism - uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil
nonett - heliteos üheksale pillile või häälele, üheksa esitajaga ansambel
numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud etteastetest e numbritest (nagu retsitatiiv ja aaria); käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil
oktett - heliteos kaheksale pillile või häälele, kaheksa esitajaga ansambel
ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst
oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
ostinato - sama muusikalise motiivi pidev kordamine
ostinato-variatsioonid - variatsioonid, mille aluseks on pidevalt korduv muusikaline motiiv, eriti bassihääles (basso ostinato)
partiita - 17. sajandil algselt variatsioonitsükkel klahvpillile, hiljem tantsuline instrumentaalsüit
partituur - helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid
passacaglia (passakalja) - variatsiooniline vorm, mille aluseks on pidevalt korduv motiiv või teema bassipartiis; algselt vana hispaania tants
passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
pianissimo - esitusjuhis: "väga vaikselt" (pp)
pietism - luterlik usuliikumine, mis taotles sisemist vagadust, elavat usutunnet ja ranget moraali
pikoloflööt - väikeflööt, tavalisest flöödist oktavi võrra kõrgem pill
pizzicato - heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates
polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
poogenklaver - (ingl bowed piano) klaver, mille keeled paneb poognajõhvide abil kõlama hulk mängijaid
prelüüd - muusikateose eelmäng; lühike, sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos
psalm - vaimulik laul; 150 psalmiteksti moodustavad Piibli Vana Testamendi psaltri ehk Taaveti laulude raamatu
puhkpillikvintett - ansambel viiest puhkpillist (flööt, oboe, klarnet, metsasarv, fagott)
rapsoodia - rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö
reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks
reformatsioon - usuline liikumine Euroopas, mis põhjustas protestantismi tekke ja roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund
repetiitor - rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris
retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine
ritornell - lühike (korduv) instrumentaalne vahemäng
romanss - lüüriline instrumentaalsaatega soololaul
rondo - mitmeid kordi refräänilaadselt tagasipöörduva peateemaga heliteos
rumba - neljaosalises taktimõõdus Kuubalt pärinev tants, iseloomulikud on sünkopeeritud (vt 'sünkoop') rütmid
sekstett - heliteos kuuele pillile või häälele, kuue esitajaga ansambel
septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel
serialism - 1950. aastatel sündinud dodekafoonilise tehnika edasiarendus, milles peale helikõrguste korrastati teose teisigi struktuurielemente, nagu helivältused, tämbrid, dünaamika jms
sonaat - ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
sonatiin - väike sonaat
sopran - kõrgeim naishääl, kõrge häälega naislaulja või segakoori kõrgeim häälerühm
süit - mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
sümfoniett - väike sümfoonia (orkestriteos)
sümfoniettorkester - vähendatud koosseisuga sümfooniaorkester
sümfoonia - harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile
sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed
sünkoop - rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale
süntesaator - elektrooniline pill (tavaliselt klaviatuuriga), mis koosneb heligeneraatorist ja helimuundusvahenditest
tango - XX sajandi algupoolel Argentiinast Euroopasse toodud seltskonnatants 2/4- või 4/8-taktis
tertsett - heliteos või selle osa kolmele häälele, ansambel kolmest lauljast
toccata (tokaata) - virtuoosne vabas vormis teos, harilikult klahvpillile
tonaalsus - selge põhihelistik e helilaad helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist
topeltkontsert - kontsert kahele soolopillile orkestriga
trio - heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel
triptühhon - kolmikteos, kolmest teosest koosnev tervik
tšelesta - haamermehhanismiga klahvpill, milles heli tekitab vildiga kaetud haamri löök vastu metallplaadikest
tämber - kõlavärving
valss - üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus
vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel reaktsioonina reformatsioonile; kiriklikke uuendusi toetasid mitmed uued ordud, näit. jesuiidid
vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile