Põlemine ja tulekahju

Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjest väheneb ja tule funktsioone hakkab täitma mugavam ja mõneti ohutum elekter. Sellest tulenevalt peaks tuleõnnetuste arv samuti vähenema, kuid kahjuks see nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesi ja hävib palju vara. Kuigi tehakse palju tööd ja valmistutakse põhjalikult ette tule laastava toime eest, ei suudeta iial tuld absoluutselt valitseda.

Tulekahjude tekkepõhjused

Nagu eelpool juba kirjeldatud, saab põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid - tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused - elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne.

Tuleohutusnõuded

Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Kuidas siiski on võimalik jälgida kõiki ohutusnõudeid? Kõige tähtsamaks nõudeks on tähelepanelikkus. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.

Tulekahju areng

Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud – puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud.

Tegutsemine tulekahju korral

Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiste juhiste järgi: