Radioaktiivne kiirgus

Maailmas on palju erinevaid metalle, mis on kasutusel meie igapäevases elus. Nende seas on ka palju väga haruldasi metalle, milliste hulka kuuluvad ka radioaktiivsed ained.

Radioaktiivse ohu allikad

Kuigi radioaktiivsed ained on inimesele ohtlikud, on need saanud asendamatuks. Radioaktiivsed ained on kõige võimsamaks kütuseks, mida inimesed on avastanud. Selle abil sõidavad kosmoselaevad, töötavad elektrijaamad jm suurt võimsust vajav tehnoloogia. Tänu sellele, et radioaktiivne kiirgus läbistab inimese keha, saab seda kasutada inimese arstlikul läbivaatamisel ja inimese ravimisel (vähkkasvajad).

Ohuolukorraks valmisolek

Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, millega võib kaasneda keskkonna saastumine radioaktiivsete ainetega, siis selleks puhuks on eri ametkondadel koostatud tegevuskavad. Samuti hakkab koheselt tööle elanikkonna teavitamise süsteem. Kahjuks ei ole võimalik tagada 100% kõigi elanike teavitamist, sest selleks saab kasutada peamiselt ainult meediakanalaid, nagu raadio, teler jne. Loomulikult ei kuula kõik inimesed järjepidevalt raadiot ega vaata telerit, aga sellistel juhtudel teavitatakse ruuporite ja valjuhääldite abil võimalikult suurele hulgale elanikkonnast, et nad asuksid raadiote juurde. Meediakanalitest edastatava teate sisu valmistavad ette spetsialistidest koosnev juhtimisgrupp, kusjuures teadaandes antakse ka juhtnöörid ja soovitused, kuidas käituda ja mida teha, et tekkinud olukorras oleks kahjustused minimaalsed.

Kaitse radioaktiivse kiirguse eest

Inimeste ja keskkonna kaitsmist kiirguse eest reguleerib Kiirgusseadus. Selle põhjal on igasugune kiirgustegevus lubatud vaid siis, kui see ei ohusta elanikke või kui selle loodetav tulemus õigustab tekitatavat võimalikku kahju. Kahjulikku mõju peab hoidma nii väiksena kui see tänapäeva võimalusi ning konkreetseid tingimusi arvestades võimalik on. Kiirgustegevus tohib toimuda kiirgustegevusloa alusel. Sellega määratakse kõik võimalikud kiirgusohutust tagavad meetmed. Tänu sellistele reeglitele on radioaktiivsete ainetega kokkupuutumise tõenäosus tavainimesel küllaltki väike.

Toime inimorganismile

Elanikukiiritus – kuna radioaktiivsete ainete kasutamine on inimestele vajalik ning ka meid ümbritsev keskkond on vähesel määral radioaktiivne, siis on teadlaste poolt välja arvutatud lubatud ühe elaniku poolt saadav kiiritus. See on kogu see kiirgus, mida inimene võib mingi perioodi jooksul saada, ilma et sellega kaasneksid mingid kahjulikud tagajärjed. Eestis kehtiva kiirgusseaduse alusel ei tohi elanikukiirituse viie järjestikuse aasta keskmine aastane kiirituse kogus ületada ühte millisiivertit (mSv).