< eelmine lõik		järgmine lõik >

Elektrilöök

Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile

Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.

Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga.

Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või duši all olles.

Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad.

Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.