Plahvatusohtlikud esemed

Sageli teatatakse häirekeskusele kahtlase eseme leiust üldkasutatavates kohtades - kauplused, sadamad, koolid jne. Kahtlasteks esemeteks on igasugused kotid, karbid, tehnilised seadmed ja muu, millele inimese teadmatuse või fantaasiaga on võimalik pommi tiitel omistada. Aastakümnete taguseks pärandiks on arusaam, et kui tegemist on isevalmistatud lõhkeseadeldisega, siis peab see tiksuma või vähemasti peab sellest ulatuma välja mingid juhtmed. Kui selliste tunnuste järgi oleks võimalik plahvatusohtlikke esemeid ära tunda, siis oleks pommirühmade töö tunduvalt lihtsam, kuid kahjuks see nii ei ole. Kui valmistaja tahab teha raskesti äratuntavat ning väga väikest lõhkeseadeldist, siis saab selleks kohandada ükskõik millist muud eset (näiteks mobiiltelefon, mänguasi jne). Lõhkeseadeldis ei pea olema üldse suur, kõik sõltub sellest, kui palju selles on lõhkeainet.

Plahvatuse tagajärjed

Kuna plahvatuse näol on tegemist põlemisega, siis tekivad ka plahvatusel gaasid. Plahvatusgaaside hulk ja nende tekkimise kiirus on mitmeid kordi suurem, kui tavalise põlemise juures, sest kõik need gaasid tekivad ja vabanevad korraga. Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda.

Käitumine plahvatusohtliku eseme leidmisel

ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES!

Pommiähvardus

Pommiähvarduseks on selline sündmus, kus kellelegi edastatakse kuritahtlikul või huligaansel eesmärgil teade plahvatusohtliku eseme olemasolust mingis kohas. Tavaliselt soovib teate edastaja jääda anonüümseks. Kõige sagedamini edastatakse pommiähvardused telefoni teel, kuid ka kirjalikult. Harilikult jääb selgusetuks, millise esemega ähvardatakse ja mis on ähvarduse põhjuseks. Siiski tuleb tihti ette juhtumeid, kus ähvardused on väga tõsised ning esitatakse mingeid nõudmisi.

Pommiähvarduse vastuvõtmine

Kuigi harilikult edastatakse pommiähvardused häirekeskusele või mingi asutuse telefonile, võib juhtuda ka teisiti ning sellele võib vastama juhtuda ükskõik kes meie hulgast. Kui vastad telefonil kõnele, milles tehakse pommiähvardus, siis proovi alati säilitada rahu. Võimaluse korral kutsu veel keegi kuulama, kuid seda tuleb teha nii, et helistaja seda aru ei saaks. Näiteks anda lähedalolijale käega märku. Helistajaga kõneledes ei tohi teda katkestada ja peab olema temaga rahulik ja sõbralik.