Liiklusõnnetused ja nende põhjused

Sõiduvahendite abil on kaugused saanud inimestele kättesaadavaks, kuid inimkond on toonud ka suure ohvri – liikluses hukkunute arv on teiste õnnetustega võrreldes suurim. Kuna igasuguseid liiklusvahendeid on nii palju, siis peavad olema mingid reeglid, mida järgides oleks võimalik kõigil neil korraga liikuda ilma, et tekiks kokkupõrkeid. Selleks on välja töötatud liikluseeskirjad, mis koosnevad hulgast reeglitest, kus on täpselt kirjas, mida ei tohi teha ja mida peab tegema. Kõik liiklejad peavad neid reegleid teadma ja oskama nende järgi liigelda. Ikkagi tekib meie tänavatel ja maanteedel palju õnnetusi, mis on otseselt põhjustatud liikluseeskirjade vastu eksimisest.

Liikluseeskirjad

Kõigilt juhilube taotlevatelt inimestelt nõutakse liikluseeskirjade tundmist, aga selleks, et liigelda jalgsi, ei pea keegi eksamit tegema. Kuigi see oleks vajalik, ei ole see vist päriselt võimalik. Koolides ja lasteaedades küll õpetatakse, kuidas tänavatel hakkama saada, aga päris eraldi õppeainet koolis selleks ei ole. Tegelikult ei piisa ainult sellest, et autojuhid eeskirju tunnevad. Kui nemad sõidaksid õigesti, aga jalakäijad reegleid rikuvad, siis ei ole ikkagi võimalik õnnetusi ära hoida. Liikluseeskirjades on reeglid ka jalakäijatele ning tuleb meeles pidada, et need ei ole tehtud jalakäijate liiklemise piiramiseks, vaid selleks, et tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Jalgsi teel kõndides tuleb alati arvestada sellega, et sa võid kui tahes hästi järgida liikluseeskirju ja ometi ei ole sa kaitstud varitsevate ohtude eest. Kõige parem ja kogenum juht võib sõita liikluseeskirja järgi ning ikkagi võib juhtuda õnnetus.

Liiklusõnnetuste tagajärjed

Liiklusõnnetustega kaasnevad inimestele väga ohtlikud ja keerulised vigastused, mis võivad olla väga erinevad. Tavaliselt on tegemist luude hulgimurdude, kudede lõikehaavade ja siseelundite rebenditega. Kas siis, kui silmanähtavaid kahjustusi pole, kui esialgu tundub kõik korras olevat, tuleb karta halvimat. Liiklusõnnetusega kaasneb tavaliselt tugev põrutus. Kokkupõrkel näiliselt tühja kiiruse 20 km/h juures ületab löögi jõud inimese kehale mõjuva raskusjõu 6…7 kordselt. Inimene ei suuda oma jõuga vähendada löögi tagajärgi.

Tegutsemine liiklusõnnetuse korral

Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek. Ei ole eriti palju neid, kes oskavad anda vajalikku esmaabi, kuid kõik saavad mingilgi määral hakkama abi kutsumisega. Tihti liiguvad inimesed sellistes olukordades õnnetuspaigast mööda nagu poleks midagi märganud, samuti nagu tänaval lamavast inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine. Kas inimesed, kes nii käituvad, on kunagi mõelnud sellele, et ka nad ise võivad mingil põhjusel kunagi tänaval suremas olla? Tõenäoliselt nii ei mõelda ja käitutakse ainult hetke hirmust. Kas vaevama jääv süütunne on parem kui teadmine, et sa said kellelegi head teha?

Õnnetused raudteel

Raudteeõnnetuseks nimetatakse juhtumit, kus vähemalt ühe rongi raudteel liikumise või raudteelt väljasõidu tagajärjel saab inimene surma või vigastada või tekib varaline kahju. Lisaks nendele avariiolukordadele ja õnnetustele, tuleb raudteega siduda ka selle vahetus läheduses aset leidnud avariiolukorrad ja õnnetused, milleks võivad olla tulekahju, plahvatus, avariid raudteeülesõidukohtadel, takistused raudteel jne.